Pole kindel, kas see jumalateenistuse süsteem, kus loodus ja keskkond said osaks religioossetest tavadest, arenes välja või ehitati üles selleks, et inimesed saaksid oma looduse ja keskkonna eest hoolitseda.
Karna, üks Mahābhārata peamisi tegelasi, oli Surya (päikesejumala) poeg. Mäletan eredalt episoodi Surya pojast üheksakümnendate ülipopulaarses Bollywoodi teleseriaalis ja siin oli minu suutmatus lahendada konflikti, kuidas saaks sama Suryat (päikesejumalat) kummardada emajumalanna kujul Chhath Pujas?
On täiesti selge, kuidas Päike kui peamine valguse ja soojuse allikas on tsivilisatsiooni algusest peale inimestes austust tekitanud. Peaaegu kõigis kultuurides oli loodusjõudude, eriti päikese kummardamine levinud juba eelajaloolistest aegadest. Enamikus religioossetes traditsioonides peetakse päikest mehelikuks olemisviisiks, kuid seda peetakse ka naiselikuks eluallikaks maa peal. Üks selline näide paljudest maailmas on kuulus Chhath Puja, iidne päikesekummardamise festival, mida tähistatakse Gangeti tasandikul Biharis ja Ida-UPis, kui Päikest kummardatakse jumalanna kujul. Võimalik, et see võis alata neoliitikumi perioodil, mil vesikonnas arenes põllumajandus. Võib-olla mõisteti Päikest kui emalikku jõudu, kuna selle energia on maapealse elu alus, mistõttu võis alata tema kummardamine jumalanna kujul.
Chhatha Puja peamised kummardajad on abielunaised, kes tähistavad õnnistust oma lastele ja perekonna õitsengule.
Kummardajad ohverdavad päikesejumalale tavalisi põllumajandussaadusi, nagu puu- ja juurvilju, jaggereid, väljendades tänuavaldust toidupõllumajanduse toetamise eest kõigi maa peal elavate olendite jaoks. Ohverdamine tehakse nii õhtul jões seistes päikeseloojanguni kui ka hommikul tõusvale päikesele.
Kosi ("õlilampidega maa-elevant") on eriline rituaal, mida kummardaja teeb konkreetsete soovide täitmisel.
Pole kindel, kas see jumalateenistuse süsteem, kus loodus ja keskkond said osaks religioossetest tavadest, arenes välja või ehitati üles selleks, et inimesed saaksid oma looduse ja keskkonna eest hoolitseda.
***
Autor/kaastööline: Arvind Kumar
Bibliograafia
Singh, Rana PB 2010. Päikesejumalanna festival Chhatha Bhojpuri piirkonnas, Indias: vaimse kultuuripärandi etnogeograafia. Asiatica Ambrosiana [Accademia Ambrosiana, Milano, Itaalia], vol. II, oktoober: lk 59-80. Internetis saadaval aadressil https://www.researchgate.net/profile/Prof_Rana_Singh/publication/292490542_Ethno-geography_of_the_sun_goddess_festival_’chhatha’_in_bhojpur_region_India_From_locality_to_universality/links/582c09d908ae102f07209cec/Ethno-geography-of-the-sun-goddess-festival-chhatha-in-bhojpur-region-India-From-locality-to-universality.pdf Sissepääs 02
***
