ISRO on edukalt läbi viinud korduskasutatavate kanderakettide autonoomse maandumismissiooni (RLV LEX). Katse viidi läbi 2. aprilli 2023 varajastel tundidel Karnataka osariigis Chitradurgas (ATR) asuvas aeronautikakatsete piirkonnas.
RLV startis kell 7 IST India õhujõudude Chinook Helicopteri poolt allavõetud koormana ja lendas 10 km kõrgusele (üle keskmise merevee taseme MSL). Kui eelnevalt kindlaksmääratud pillerkasti parameetrid olid saavutatud, põhinedes RLV missioonihaldusarvuti käsul, vabastati RLV õhus, 4.5 km kaugusel. Vabastamise tingimused hõlmasid 4.6 parameetrit, mis hõlmasid asukohta, kiirust, kõrgust ja keha kiirust jne. RLV vabastamine oli autonoomne. Seejärel sooritas RLV lähenemis- ja maandumismanöövrid integreeritud navigatsiooni-, juhtimis- ja juhtimissüsteemi abil ning sooritas autonoomse maandumise ATR-i lennuribal kell 10 IST. Sellega saavutas ISRO edukalt kosmosesõiduki autonoomse maandumise.
Autonoomne maandumine viidi läbi täpselt kosmosesse taassiseneva sõiduki maandumistingimustes – suure kiirusega, mehitamata, täpne maandumine samalt tagasiteelt – nagu sõiduk saabuks kosmosest. Saavutati sellised maandumisparameetrid nagu maapinna suhteline kiirus, maandumismehhanismide vajumiskiirus ja täpsed kere kiirused, mida võib kogeda tagasipöörduvate orbitaalsete kosmosesõidukite puhul. RLV LEX nõudis mitmeid tipptasemel tehnoloogiaid, sealhulgas täpset navigeerimisriistvara ja -tarkvara, pseudoliitsüsteemi, Ka-riba radari kõrgusmõõturit, NavIC-vastuvõtjat, kohalikku maandumisseadet, Aerofoil kärgstruktuuri uimed ja pidurilangevarjusüsteemi.
Esimest korda maailmas on tiibadega keha viidud helikopteriga 4.5 km kõrgusele ja vabastatud autonoomse maandumise sooritamiseks rajale. RLV on sisuliselt madala tõstejõu ja takistuse suhtega kosmoselennuk, mis nõuab lähenemist suurte libisemisnurkade korral, mis tingis vajaduse maanduda suurel kiirusel 350 km/h. LEX kasutas mitmeid põlisrahvaste süsteeme. ISRO töötas välja pseudoliitsüsteemidel, mõõteriistadel ja andurisüsteemidel jne põhinevad lokaliseeritud navigatsioonisüsteemid. Maandumiskoha digitaalne kõrgusmudel (DEM) koos Ka-riba radari kõrgusmõõturiga andis täpse kõrgusteabe. Ulatuslikud tuuletunneli testid ja CFD simulatsioonid võimaldasid RLV aerodünaamilist iseloomustada enne lendu. RLV LEX-i jaoks välja töötatud kaasaegsete tehnoloogiate kohandamine muudab ISRO teised töökorras kanderaketid kuluefektiivsemaks.
ISRO demonstreeris oma tiibadega sõiduki RLV-TD taassisenemist HEX-i missioonil 2016. aasta mais. Hüperhelikiirusega suborbitaalsõiduki taassisenemine tähistas suurt saavutust korduvkasutatavate kanderakettide väljatöötamisel. HEXis maandus sõiduk hüpoteetilisele rajale Bengali lahe kohal. Täpne maandumine rajale ei kuulunud HEX-i missiooni hulka. LEX-i missioon saavutas viimase lähenemisetapi, mis langes kokku naasmise tagasilennu trajektooriga, mis näitas autonoomset suure kiirusega (350 km/h) maandumist. LEX sai alguse integreeritud navigatsioonitestiga 2019. aastal ning sellele järgnes järgnevatel aastatel mitu insenerimudeli katset ja kinnisfaasi testimist.
Koos ISRO-ga aitasid sellesse testi kaasa IAF, CEMILAC, ADE ja ADRDE. IAF-i meeskond käsikäes projektimeeskonnaga ja vabastamistingimuste saavutamiseks viidi läbi mitu lendu.
LEX-iga jõuab unistus India korduvkasutatavast kanderakettist sammu võrra reaalsusele lähemale.
***
