Pushpa Kamal Dahal, rahvasuus tuntud kui Prachanda (mis tähendab äge) saab Nepali peaministriks kolmandat korda. Varem on ta olnud Nepali peaminister kahel korral aastatel 2006 ja 20016. President annab ta ametivande täna pärastlõunal.
India peaminister on teda õnnitlenud.
Eelmisel kuul 20. novembril 2022 toimunud parlamendi üldvalimistel, kus valiti 275 Esindajatekoja liiget, ei saanud ükski erakond selget enamust.
Nepali Kongress (tsentrist vasaktsentristlik partei), mida juhib ametisolev peaminister Sher Bahadur Deuba, tõusis suurimaks erakonnaks, mis võitis 89 kohta 275-st.
Nepali kommunistlikul parteil (CPN) on kolm peamist fraktsiooni. Nepali Kommunistlik Partei (ühendatud marksistlik-leninistlik) CPN-UML, mida juhib KP Sharma Oli, sai 78 kohta, Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik Keskus) CPN-MC, vasakäärmusliku positsiooniga partei, mida juhib Pushpa Kamal Dahal. võitis 30 kohta. Nepali Kommunistlik Partei (Unified Sotsialistlik) CPN-US, mida juhib Madhav Kumar Nepal sai 10 kohta.
Kuna ükski partei ei võitnud selget 138 häälteenamust, jäi see poliitiline manööverdamine Nepali Kongressi ja Nepali Kommunistliku Partei (CPN) peamiste fraktsioonide vahel, et koguda vajalik arv ja luua liite, mis on kogu maailmas koalitsioonipoliitika standardvorm.
Ilmselt katkes Pushpa Kumar Dahali võimu jagamise arutelu Nepali kongressi esindaja Sher Bahadur Deubaga, kuna Dahal nõudis tungivalt saada esimesena peaministriks. Nüüd on tal õnnestunud saada toetust CPN-UML-ilt, mida juhib KP Sharma Oli, kellel on 78 kohta. Tõenäoliselt tõestab Pushpa Kumar Dahal KP Sharma Oli ja teiste liidupartnerite abiga oma enamust parlamendis. See toob kokku kaks peamist Nepali kommunistlikku juhti.
Nii Pushpa Kamal Dahal kui ka KP Sharma Oli peetakse "Hiina-meelseteks" nende tugeva "vasakpoolse" poliitilise ideoloogia tõttu, mõlemad on tuntud Nepali ja India traditsiooniliste suhete "uuesti külastamise" pooldajad.
Dahal on endine maoistlik geriljavõitleja, kes loobus relvadest, et anda rahule võimalus. Ta mängis võtmerolli monarhia kaotamisel ja Nepali muutmisel demokraatlikuks vabariigiks.
***
***
