Tugeva eakate sotsiaalhoolekandesüsteemi edukaks rajamiseks ja pakkumiseks Indias on olulised mitmed tegurid. Esiteks peab olema spetsialiseerunud ja tasuta meditsiiniline tervishoiusüsteem. Valitsus käivitab peagi tasuta tervishoiusüsteemi nimega Ayushman Bharat, et teenindada 100 miljonit perekonda, kes valiti välja sissetulekupõhise loenduse põhjal. See on paljutõotav samm ja edu korral on see kasulik suurele eakale elanikkonnale, eriti maapiirkondades. Teiseks on hästi koolitatud sotsiaalhoolekande pakkujad (peale meditsiinitöötajate) hädavajalikud, et nad suudaksid tõhusalt pakkuda eakatele sotsiaalhooldusteenuseid.
India on 1.35 miljardi elanikuga üks maailma suurimaid riike ja 1.7. aastaks peaks see arv ulatuma 2050 miljardini. Eeldatakse, et India ületab 2024. aastaks Hiina rahvaarvu ja temast saab planeedi kõige suurema rahvaarvuga riik.
Eeldatav eluiga sünnihetkel on viimase kahe aastakümne jooksul pikenenud rohkem kui 10 aasta võrra ja on praegu ligikaudu 65 aastat, peamiselt tänu paranenud tervishoiuteenustele, mis on aidanud kaasa imikute ja laste suremuse kontrolli alla võtmisele, eluohtlike haiguste likvideerimisele ja paremale toitumisele. Enamikul India täiskasvanutest on praegu töölt pensionile jäämisest möödunud vähemalt 10 aastat. India rahvastiku vanuseline jaotus näitab, et umbes 6% kogu elanikkonnast on üle 65-aastased. Iga viies inimene ehk umbes 1 miljonit inimest on 5. aastaks üle 300-aastased, samas kui üle 60-aastaste arv kasvab seitse korda. See India eakate elanikkonna suurim kasvav osa on ka kõige haavatavam puuete, haiguste, haiguste ja vaimsete häirete tõttu.
Sotsiaalhoolekande sektor on riigi majanduskasvu lahutamatu osa. See sektor pakub eriteenuste kaudu füüsilist, emotsionaalset ja sotsiaalset tuge erivajadustega lastele või täiskasvanutele ning eakatele inimestele. Need inimesed on erinevates eluetappides, on ohus või neil on haigusest, puudest, vanadusest või vaesusest tulenevad erivajadused. Nad vajavad haiglates või elukohas koolitatud meditsiinitöötajate tervishoiuteenuseid. Nad vajavad hoolt ja tuge koolitatud hooldajatelt, et elada iseseisvat igapäevaelu kontrolli all ja väärikalt. Sotsiaalhooldusteenust saab osutada inimese enda kodus, päevakeskuses või hooldekodus.
Eakatele inimestele hoolduse ja toetuse pakkumine on sotsiaalhoolekande sektori oluline komponent. Indias, kus eakate elanikkond kasvab väga kiiresti, 500%, on oluline mõista, kuidas sellele kasvavale elanikkonnale saab oma elu viimastel aastakümnetel pakkuda korralikku sotsiaalhooldust.
Eakad seisavad silmitsi vanusega seotud lisavajaduste ja väljakutsetega. Neil on füüsilised, meditsiinilised, sotsiaalsed, emotsionaalsed ja vaimsed vajadused. Kuna nad on peaaegu 75–80-aastased, vajavad nad oma igapäevaelus abi ja hoolt, mis aitab neil püsida austusega iseseisvana, võttes samal ajal vastu abi igapäevaste ülesannete täitmiseks, mida on raske täita. Liikuvus on eakatele väga oluline ja hea transpordiviis tuleb kasuks.
Eakatel on suuremad meditsiinilised vajadused, et püsida tervena ja mugavalt, sealhulgas õige toitumine ja õigeaegne tervishoiuteenuste osutamine. Neil on ka intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused, mistõttu nad peavad teistega suhtlema ja tegema ülesandeid, mis neile meeldivad, vastasel juhul tunnevad nad end eraldatuna ja haavatavana. Depressioon on eakatel väga levinud, sest nad on kaotanud kuuluvustunde pärast suure osa oma elust ja nad võivad kogeda kaotustunnet.
Sotsiaalmajanduslik ja sooline ebavõrdsus sellises arenguriigis nagu India muudab eakad rikutuse, väärkohtlemise ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes haavatavamaks. India eakate peamine mure on rahalised piirangud nende tervishoiukulude katmiseks, kuna enamik neist tuleb hallata oma taskust.
Praegune avaliku tervishoiu infrastruktuur ja teenused, sealhulgas geriaatriline ravi, on väga piiratud. Hea tervishoid ja korralik vanas eas kodud on enamasti koondunud linnapiirkondadesse, jättes tähelepanuta maaelanikkonna, mis moodustab peaaegu 67% elanikkonnast. Maapiirkondades takistavad piiratud liikuvus, raske maastik ja piiratud rahalised võimalused eakate juurdepääsu tervishoiuteenustele.
Kriitiline probleem, millega enamik India vanureid silmitsi seisab, on rahaline sõltuvus. India traditsiooniline ühine peresüsteem, mis on olnud vanade inimeste peamiseks varjupaigaks, on lagunenud kiire linnastumise ja moderniseerumise tagajärjel, mis toob kaasa rohkem tuumaperekondi. Haridus ja tööhõive on viimastel aastakümnetel muutnud riigi sotsiaalset struktuuri.
Need suundumused ühiskonnas mõjutavad otseselt eakaid. Nad on haavatavad füüsilise ja psühholoogilise väärkohtlemise suhtes, kannatavad ärevuse ja depressiooni all ning vajavad juurdepääsu vaimse tervise teenustele. Indias on eakate demograafilised, soolised ja majanduslikud omadused märkimisväärsed. India kultuuriliste ja traditsiooniliste süsteemide lagunemine toob kaasa individualistlikuma ühiskonna, mis aitab kaasa eakate sotsiaalsele isolatsioonile ja muudab nad haavatavamaks.
Tugeva eakate sotsiaalhoolekandesüsteemi edukaks rajamiseks ja pakkumiseks Indias on olulised mitmed tegurid. Esiteks peab olema spetsialiseerunud ja tasuta meditsiiniline tervishoiusüsteem. Valitsus käivitab peagi tasuta tervishoiusüsteemi nimega Ayushman Bharat, et teenindada 100 miljonit perekonda, kes valiti välja sissetulekupõhise loenduse põhjal. See on paljutõotav samm ja edu korral on see kasulik suurele eakale elanikkonnale, eriti maapiirkondades.
Teiseks on hästi koolitatud sotsiaalhoolekande pakkujad (peale meditsiinitöötajate) hädavajalikud, et nad suudaksid tõhusalt pakkuda eakatele sotsiaalhooldusteenuseid. See võib olla kas nende enda kodus või spetsiaalsetes hooldekodudes või keskustes. Praegu puudub Indial selline infrastruktuur ega inimressursid. Kui infrastruktuur on rajatud, on samuti oluline töötada välja ranged poliitikad ja jälgida sotsiaalhoolduse eetikat.
***
 are going to be imperative to be able to efficiently deliver social care services to the elderly.){kind=link}