Maailma säästva arengu tippkohtumine (WSDS) 2023 avati New Delhis

Guajaana asepresident, COP28 presidendikandidaat ja liidu keskkonna-, metsa- ja kliimaminister avasid täna, 22. aastal 22. korda toimuva ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise (WSDS).nd veebruaril 2023 New Delhis.  

Kolmepäevane tippkohtumine 22.–24. veebruaril 2023 toimub teemal „Säästva arengu ja kliimamuutuste vastupanuvõime süvalaiendamine kollektiivse tegevuse jaoks” ning seda korraldab The Energy and Resources Institute (TERI).

REKLAAM

Rõhutades, et keskkond ei ole ainult ülemaailmne põhjus, vaid iga indiviidi isiklik ja kollektiivne vastutus, märkis peaminister Modi avaistungil jagatud sõnumis, et "tee edasi on pigem kollektiivsuse kui selektiivsuse kaudu." 

"Keskkonnakaitse on India jaoks kohustus, mitte sund," märkis peaminister, rõhutades samas üleminekut taastuvatele ja alternatiivsetele energiaallikatele ning tehnoloogia- ja innovatsioonimeetmete kasutuselevõttu linnaprobleemidele lahenduste leidmiseks. "Oleme võtnud kasutusele mitmemõõtmelise lähenemisviisi, et koostada säästva ja keskkonnasõbraliku elustiili pikaajaline tegevuskava," lisas ta. 

Guajaana asepresident dr Bharrat Jagdeo pidas avakõne. Avakõne pidas liidu keskkonnaminister hr Bhupender Yadav ja peakõne pidas AÜE COP28 presidendikandidaat dr Sultan Al Jaber. 

Oma vähese CO2030-heitega arengustrateegia 20 kaudu on Guyana kehtestanud tegevuskava energia üleminekuks ja ulatuslikumaks süsinikdioksiidiheite vähendamiseks. Olles ühe suurima metsakattega riik, jagas dr Jagdeo teadmisi Guajaana looduskesksetest säästva arengu lähenemisviisidest. Ta kutsus üles keskenduma märkimisväärselt õigluse ja õigluse põhimõtetele sellistel foorumitel nagu GXNUMX ja COP. Ta märkis, et paljudel arengumaadel on võimatu saavutada säästva arengu eesmärke ilma rahastamiseta. 

"Väikeriigid ei vaja mitte ainult kliima rahastamist, vaid nad vajavad ka ülemaailmse finantssüsteemi reformi, et saavutada jätkusuutlik areng," ütles dr Jagdeo. Samuti tõi ta välja, et kliimataluvus ja säästev areng on omavahel seotud. „Enamik Kariibi mere piirkonna riike on fiskaalselt ja võlgades stressi all. Kui mõned mitmepoolsed agentuurid neid küsimusi praegu ei lahenda, ei saa need riigid kunagi luua jätkusuutlikku keskpika perioodi majandusraamistikku, jättes palju vähem ilmastikuolude põhjustatud katastroofiliste kahjude lahendamiseks," lisas dr Jagdeo. 

Ta rõhutas säästva arengu diskursuse tasakaalu kriitilisust, et leida püsivaid lahendusi. „Peame vähendama fossiilkütuste tootmist, vajame süsiniku kogumist, kasutamist ja ladustamist ning vajame massitransiiti taastuvenergiasse. Kõigi kolme rinde kombineeritud tegevus annab püsivaid lahendusi. Kuid sageli on arutelu äärmuste vahel ja mõnikord varjutab see lahenduste otsimise. Tasakaal on ülioluline,” märkis dr Jagdeo. 

Oma avakõnes teavitas liidu keskkonna-, metsa- ja kliimamuutuste minister hr Bhupender Yadav publikut, et 18. veebruaril on Madhya Pradeshis Kuno rahvuspargis edukalt sisse viidud teine ​​partii Lõuna-Aafrikast pärit gepardeid. ökoloogilise väära korrigeerimine ökoloogiliseks harmooniaks on kujunemas ja kajastub rohujuuretasandil,” ütles Yadav. 

Keskkonnaminister märkis, et kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja maa seisundi halvenemise vastu võitlemine ületab poliitilised kaalutlused ja on ühine ülemaailmne väljakutse. "India panustab märkimisväärselt, et olla lahenduse osa," ütles ta. 

Ta märkis, et India ülevõtmine G20 eesistumise ajal on toonud ülemaailmse tähelepanu säästva arengu diskursusele. „Loodusega kooskõlas elamine on traditsiooniliselt olnud meie eetos ja seda on kajastanud ka meie peaministri Narendra Modi loodud mantra LIFE ehk Lifestyle for Environment. Mantra, mis keskendub individuaalse käitumise suunamisele säästva elustiili suunas, on pälvinud tähelepanu ja tunnustust maailma juhtidelt ja juhtivatelt ekspertidelt üle kogu maailma ning see on lisatud Sharm el-Sheikhi rakenduskava ja COP27 kaaneotsustesse. ütles liidu minister. 

AÜE COP28 presidendikandidaat dr Sultan Al Jaber märkis oma peakõnes, et WSDSi käesoleva väljaande teema „Säästva arengu ja kliimamuutuste vastupanuvõime süvalaiendamine kollektiivse tegevuse jaoks” on „üleskutse tegevusele” ja seda tehakse. AÜE COP päevakorras kesksel kohal. „Meie eesmärk on ühendada kõik osapooled kaasava ja ümberkujundava edu nimel. Eesmärk hoida 1.5 kraadi Celsiuse järgi "elus" (st hoida elus eesmärki piirata globaalne soojenemine 1.5 kraadini Celsiuse järgi. Sellest suurem soojenemine võib põhjustada tõsiseid kliimahäireid, mis võivad süvendada nälga, konflikte ja põuda kogu maailmas. See tähendab, et 2050. aasta paiku saavutatakse süsinikdioksiidi netoheitkogus maailmas) on lihtsalt mittekaubeldav. Samuti on selge, et me ei saa tavapäraselt jätkata. Me vajame tõelist ja kõikehõlmavat paradigma muutust oma lähenemisviisis leevendamisele, kohanemisele, rahastamisele ning kahjudele ja kahjudele, ”ütles dr Al Jaber. 

Täheldades, et India on muutumas suuruselt kolmandaks majanduseks, kinnitas ta, et India säästev areng on kriitilise tähtsusega mitte ainult riigi, vaid kogu maailma jaoks. Ta lisas, et AÜE uurib partnerlusvõimalusi Indiaga selle kiire kasvu ja vähese CO20-heitega teedel. "Kui India saab GXNUMX eesistujaks, toetab AÜE India keskendumist ümberkujundavatele tegevustele puhtama, rohelisema ja sinisema tuleviku nimel koos õiglase ja jätkusuutliku arenguga kõigi jaoks," ütles dr Al Jaber. 

G20 šerpa hr Amitabh Kant rõhutas pikaajaliste laenude kriitilist rolli rohelises üleminekus. Ta ütles, et uute vahendite puudumine pikaajaliste laenude andmise hõlbustamiseks ja vabakaubanduse kitsaskohad on peamised väljakutsed rohelise vesiniku kulude vähendamisel, võimaldades selle tootmist nii suuruses kui ka mastaabis ning aidates seeläbi kaasa raskesti vähendatavate vesiniku süsinikdioksiidiheitele. sektorites.  

„Kui me peame maailma süsinikdioksiidi heitma, siis tuleb dekarboniseerida ka raskesti vähendatavad sektorid. Vajame taastuvaid energiaallikaid vee krakkimiseks, elektrolüsaatori kasutamiseks ja rohelise vesiniku tootmiseks. India on kliimaliselt õnnistatud ja omab tipptasemel ettevõtlust, et olla kõige odavamalt rohelise vesiniku tootja, olles peamine rohelise vesiniku eksportija ja elektrolüüsiseadmete tootja,“ ütles Kant.  

Märkides, et G20 on kliimalahenduste leidmisel kriitilise tähtsusega, ütles hr Kant: „Sellele kuulub suurem osa maailma SKTst, majandustoodangust, ekspordist, heitkogustest ja ajaloolistest heitkogustest. See on kliimalahenduste leidmisel ülioluline. G20 šerpa juhtis tähelepanu sellele, et rohelise ülemineku võimaldamiseks on vaja uusi vahendeid, nagu kombineeritud rahastamine ja krediidivõimekuse suurendamine. Ta märkis, et kui finantsagentuurid ei ole struktureeritud nii säästva arengu eesmärkide (SDG) kui ka kliima rahastamise rahastamiseks, ei ole pikaajalist rahastamist võimalik saada. "Rahvusvahelised institutsioonid, mis annavad palju otselaene, peavad muutuma pikaks ajaks kaudse rahastamise agentuurideks," ütles Kant. Rohelise vesiniku tootmine "suuruses ja ulatuses" ei ole võimalik ilma vabakaubanduseta, lisas ta. 

Hr Kant ütles, et mis tahes rohelise arengu pakt "nõuab suurt käitumuslikku muutust tarbimismustri, kogukonna ja üksikisiku tegevuse, pikaajalise rahastamise ja institutsioonide ümberkorraldamise osas, et raha saaks voolata." 

Varem, samal päeval tippkohtumise avaistungil kõneledes, kutsus Columbia ülikooli Maainstituudi professor Jeffrey D Sachs arengumaadelt üles olema säästva arengu eestvedaja. "Meil on eesotsas kogu maailm. Meil on vaja, et India oleks juhtpositsioonil, meil on vaja Hiinat, et Brasiilia oleks juhtpositsioonil," sõnas ta. 

Rõhutades praeguse hetke kriitilisust geopoliitikas, ütles professor Sachs: „Praegu on globaalse poliitika puhul tähelepanuväärne see, et oleme keset põhjapanevaid muutusi. Oleme Põhja-Atlandi maailma lõpus; oleme tõelise mitmepoolse maailma alguses. 

Indias asuv energia- ja ressursside instituut (TERI) on valitsusväline organisatsioon (VVO), mis on registreeritud seltsina Delhis. See on mitmemõõtmeline uurimisorganisatsioon, millel on võimalused poliitikauuringuteks, tehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks. Uuendaja ja energia-, keskkonna-, kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse valdkonna muutuste agent TERI on kõnealustes valdkondades pioneeriks olnud ligi viis aastakümmet.  

*** 

REKLAAM

JÄTA VASTUS

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisesta oma nimi siia