Budismi edendaja kuningas Ašoka ehitas oma valitsemisajal 3. sajandil eKr terve India subkontinendi kauneid sambaid.
kuningas Ashoka, esimese India impeeriumi Mauryani dünastia kolmas keiser, püstitas oma valitsusajal 3. sajandil eKr sambaid, mis on nüüdseks geograafiliselt hajutatud üle kogu India subkontinendi (piirkond, milleks oli Mauryani impeerium). Need veerud on nüüd tuntud kui "Ashoka sambad'. 20 üksikut sammast algsetest lugematutest Ashoka rajatud sammastest on praegusel ajal vastu pidanud, samas kui teised on varemetes. Esimene sammas avati 16. sajandil. Nende sammaste kõrgus on umbes 40-50 jalga ja need olid väga rasked, kaaludes igaüks ilmatu 50 tonni.
Ajaloolased uskusid, et Ashoka (sünnilt hinduist) oli pöördunud Budism. Ta võttis omaks Lord Buddha õpetused, mida tuntakse nelja õilsa tõena või seadusena (dharma): a. elu on kannatus (kannatus on taassünd) b. kannatuste peamine põhjus on soov c. soovi põhjus tuleb ületada d. kui soov on võidetud, pole kannatusi. Iga samba püstitas või kirjutas Ashoka kuulutused (ediktid), mis olid adresseeritud nunnadele ja munkadele, keda peeti budistliku kaastunde sõnumiteks. Ta toetas budismi jõudmist ja levikut ning inspireeris budistlikke praktikuid järgima kaastundlikku budistlikku praktikat ning see jätkus ka pärast tema surma. Need algselt Brahmi-nimelises skriptis olevad ediktid tõlgiti ja neist mõisteti alles 1830. aastatel.
Nende sammaste ilu seisneb nende üksikasjaliku füüsilise disaini mõistmises, mis põhineb budistlikul filosoofial ja veendumustel ning Ashokat peetakse budistliku kunsti tähtsaimaks patrooniks. Iga samba võll valmistati ühest kivitükist ning neid kive lõikasid ja lohistasid Ashoka impeeriumi põhjaosas (tänapäeva India Uttar Pradeshi osariik) asuvate Mathura ja Chunari linnade karjääride töölised.
Iga samba peal on ümberpööratud lootoseõis, mis on budismi universaalne sümbol, mis tähistab selle ilu ja vastupidavust. See lill tõuseb mudasest veest kaunilt õitsema, ilma et pinnal oleks nähtavaid vigu. See on analoogia inimese eluga, kus inimene seisab silmitsi väljakutsete, raskuste, tõusude ja mõõnadega, kuid jätkab järjekindlust, et jõuda vaimse valgustumise teele. Seejärel on sammaste tipus erinevad loomaskulptuurid. Pealinnaks nimetatakse ümberpööratud lille ja loomaskulptuuri, mis moodustavad samba ülaosa. Loomaskulptuurid on kas lõvist või härlist seisvas või istuvas kõveras (ümaras) struktuuris pärast seda, kui käsitöölised on need ühest kivist kaunilt nikerdanud.
Üks neist sammastest, Sarnathi neli lõvi – Ashoka lõvipealinn, on kohandatud India osariigi embleemiks. Sellel sambal on platvormina ümberpööratud lootoseõis, millel on neli lõviskulptuuri, mis istuvad üksteise seljaga ja on suunatud neljas suunas. Neli lõvi sümboliseerivad kuningas Ashoka valitsemist ja impeeriumi neljas suunas või sobivamalt neljas külgneval territooriumil. Lõvid tähistavad ülemvõimu, enesekindlust, julgust ja uhkust. Vahetult lille kohal on ka teisi illustratsioone, sealhulgas elevant, härg, lõvi ja kappav hobune, mida eraldavad 24 kodaraga vankrirattad, mida nimetatakse ka seaduserattaks ("Dharma tšakra").
See embleem, täiuslik ood kuulsusrikkale kuningale Ašokale, on nähtaval kohal kogu India valuutal, ametlikel kirjadel, passil jne. Embleemi alla on kirjutatud Devanagari kirjaga moto: "Satyameva Jayate" ("Tõde võidab üksinda"), tsiteeritud iidsed pühad hindude pühad raamatud (Vedad).
Need sambad ehitati kas budistlikesse kloostritesse või muudesse olulistesse kohtadesse ja kohtadesse, mis olid seotud Buddha eluga. Samuti olulistes budistlike palverännakute paikades – Bodh Gaya (Bihar, India), Buddha valgustumise koht ja Sarnath, Buddha esimese jutluse koht, kus asub Mahastupa – Sanchi suur stuupa. Stuupa on austatud inimese matmismäetipp. Kui Buddha suri, jagati tema põrm ja maeti paljudeks stuupadeks, mis on nüüd budistlike järgijate jaoks olulised palverännakute kohad. Sambad tähistasid geograafiliselt kuningas Ashoka kuningriiki ja ulatusid üle Põhja-India ja lõuna poole kuni Kesk-Deccani platoo alla ning piirkondadesse, mida praegu tuntakse Nepali, Bangladeshi, Pakistani ja Afganistanina. Käskkirjadega sambad olid strateegiliselt paigutatud oluliste marsruutide ja sihtkohtade äärde, kus neid loeks kõige suurem hulk inimesi.
On väga huvitav mõista, miks Ashoka võis valida sambad, mis olid India kunsti juba väljakujunenud vorm, oma budismi sõnumite kommunikatsioonivahendiks. Sambad sümboliseerivad "axis mundi" või telge, millel maailm keerleb paljudes usundites – eriti budismis ja hinduismis. Pealdised näitavad Ashoka soovi levitada budismi sõnumit selles kuningriigis kaugele ja laiale.
Teadlased peavad neid käskkirju tänapäeval pigem lihtsateks kui filosoofilisteks, mis näitavad, et Ašoka ise oli lihtne inimene ja võib olla ka naiivne nelja õilsa tõe sügavamate keerukuse mõistmisel. Tema ainus soov oli jõuda ja teavitada inimesi enda valitud reformitud teest ning seeläbi julgustada ka teisi ausat ja kõlbelist elu elama. Need sambad ja käskkirjad, mis on strateegiliselt paigutatud ja levitavad budistliku tahte sõnumit, esindavad esimest tõendit budistlikust usust ja kujutavad kuningas Ašoka rolli ausa administraatori ning alandliku ja avatud juhina.
***
" Ashoka suurepärased sambad” Seeria–II
Rampurva püha koht Champaranis: mida me seni teame
